Noodipult saksofonile 2011
Noodipuldi tellijal oli kaks soovi, et nootide materjalid püsiks õigel kõrgusel lahti ja vajadusel saaks saksofoni käest panna,
st riputada või asetada kindlale alusele. Koduseks harjutamiseks mõeldud noodipuldi juures jäi minu otsustada kõik muu-
funktsionaalsus, materjalid, kujundus ja viimistlus.
Kuna noodipuldi kavandamine
oli minu jaoks esmakordne tegin kõigepealt kodutööd ja uurisin kaubanduses ning
veebis pakutavate pultide hingeelu: parameetrid, muudetavad kõrgused, kasutusmugavus, kindlalt püsimine, pilli riputamise või paigutamise võimalused.
Pärast mõningast uurimistööd sain aru, et mul tuleb kokku panna 2 eset - nootide alus ja saksofoni hoidja. Viimase ülesande lahendamiseks valisin õrna vaskpilli nö nagisse riputamise. Oli vaja sobival kõrgusel konksu ja vaba ruumi selle all.
Konksu kavandasin noodihoidja alla ja et saksofon saaks takistamatult rippuda tegin jalgu ühendava põõna kuju kaarja.
Jalgade lõpetused kavandasin jämendamistega, mis tõi raskust alla juurde. Kolme jalga ühendav põõn, mis mulgustatud ja needitud, lisas puldi alaosa kaalu veelgi. Väljapoole kaarduv jalakuju aga lubas suurema toetuspinna. Kõik nüansid andsid puldile juurde stabiilsust ning paremat püsimist.
Kahe külgmise jala sujuvalt kahandatud materjalist kujundasin kerge noodihoidja tugiraami, tagumise venitatud jala
tipus troonis aga tähtis konks.
Tagasilöödud servadega vinkelmaterjal seob puldil noodihoidja tugiraami kokku, sealjuures on kõik ühendussõlmed
mulgustatud ja needitud.
Jalgade algmaterjaliks oli ruutteras 16mm, tugiraamiks ruut 8mm ja noote hoidev nurkraud 30x5mm. Viimistlemiseks kasutasin puhtaks harjatud metallipinnal vaha.
Pärast mõningast uurimistööd sain aru, et mul tuleb kokku panna 2 eset - nootide alus ja saksofoni hoidja. Viimase ülesande lahendamiseks valisin õrna vaskpilli nö nagisse riputamise. Oli vaja sobival kõrgusel konksu ja vaba ruumi selle all.
Konksu kavandasin noodihoidja alla ja et saksofon saaks takistamatult rippuda tegin jalgu ühendava põõna kuju kaarja.
Jalgade lõpetused kavandasin jämendamistega, mis tõi raskust alla juurde. Kolme jalga ühendav põõn, mis mulgustatud ja needitud, lisas puldi alaosa kaalu veelgi. Väljapoole kaarduv jalakuju aga lubas suurema toetuspinna. Kõik nüansid andsid puldile juurde stabiilsust ning paremat püsimist.
Kahe külgmise jala sujuvalt kahandatud materjalist kujundasin kerge noodihoidja tugiraami, tagumise venitatud jala
tipus troonis aga tähtis konks.
Tagasilöödud servadega vinkelmaterjal seob puldil noodihoidja tugiraami kokku, sealjuures on kõik ühendussõlmed
mulgustatud ja needitud.
Jalgade algmaterjaliks oli ruutteras 16mm, tugiraamiks ruut 8mm ja noote hoidev nurkraud 30x5mm. Viimistlemiseks kasutasin puhtaks harjatud metallipinnal vaha.
Noodipuldile tegin kaks väikse erinevusega kavandit, tehnoloogiliselt küll sarnased aga visuaalselt üks pehmem-ümaram
kui teine. Minu tellija valik langes esimesele, mina eelistasin küll teist aga kunde on kuningas… Teise kavandi teostamise
võimalus jõudis minuni kaks aastat hiljem raamatuhoidja näol, sellest teine kord.
Fotode autorid Andrus Kannel, Alar Tamm